Kuna linna kõrghooned kerkivad maast madalast, muutuvad kiirliftid üha populaarsemaks. Tihti kuuleme inimesi ütlemas, et kiirliftiga sõitmine on uimane ja vastik. Kuidas siis kiirliftiga kõige mugavamalt ja ohutumalt sõita?
Reisijatelifti kiirus on tavaliselt umbes 1,0 m/s ja kiirlifti kiirus on suurem kui 1,9 meetrit sekundis. Lifti tõustes või langedes tunnevad reisijad lühikese aja jooksul suurt rõhuerinevust, mistõttu kuulmekile on ebamugav. Isegi mööduva kurtuse korral võivad kõrge vererõhu ja südamehaigustega inimesed tunda pearinglust. Sel ajal saab suu avamise, kuulmejuurte masseerimise, nätsu närimise või isegi närimise abil reguleerida kuulmekile võimet kohaneda välisrõhu muutustega ja leevendada kuulmekile survet.
Lisaks tuleb rahuajal lifti kasutades siiski arvestada mõne asjaga: kui elektrivarustus katkeb ootamatute põhjuste tõttu ja reisija jääb lifti lõksu, peatub lift sageli mittetasandusasendis. Reisijad ei tohiks olla närvilised. Lifti hoolduspersonali tuleks päästeteenistusest teavitada autoalarmi või muul võimalikul viisil. Ärge kunagi proovige lifti ust ega katuseakent avada, et põgeneda.
Enne redelile minekut peaksid reisijad kontrollima, kas liftikabiin peatub sellel korrusel. Ärge sisenege pimesi, et vältida ukse avanemist ja liftikabiini puudumist põrandal ning kukkumist liftišahti.
Kui uks on pärast liftinupu vajutamist ikka veel kinni, peaksite kannatlikult ootama, ärge proovige ukselukku avada ja ärge mängige maandumisukse ees, et ust lüüa.
Ära ole lifti sisenedes ja väljudes liiga aeglane. Ära astu põrandale ja lifti peale.
Tugeva äikesetormi korral pole kiireloomulist asja. Lifti on kõige parem mitte kasutada, sest liftiruum asub tavaliselt katuse kõrgeimas punktis. Kui piksekaitseseade on vigane, on välk kergesti ligi meelitatav.
Lisaks ärge kõrghoones tulekahju korral liftiga alla sõitke. Tuleohtlikke või plahvatusohtlikke materjale, näiteks gaasiõli, alkoholi, ilutulestikku jne, kaasas kandvad inimesed ei tohiks trepist üles ega alla liftiga sõita.
Postituse aeg: 27. aprill 2022